Oanehis eallingeardi

Filosofiija doavttir Veli-Pekka Lehtola lea Anáris eret. Su eadni lei sápmelaš Niillasaš Biret Biret-Ánne (Birit-Anni Pieski) ja su áhčči Teuvo Lehtola. Son čálii studeantan Avvila logahagas 1977, man maŋŋá son logai girjjálašvuođa Oulu universitehtas. Jagis 1985 son šattai filosofiija magisttarin. Su pro gradu -dutkamuš gieđahalai Samuli Paulaharju noveallaid. Girjjálašvuođa oahpuid maŋŋá Lehtola logai vel jagi oskkoldatdiehtaga Helssega universitehtas, seammás son barggai freelancer-doaimmaheaddjin.

Jagiid 1986-1988 Lehtola lei kulturčállin Kaustinen-nammasaš gielddas Keski-Pohjanmaa leanas ja jagiid 1988-90 son lei oahpaheaddjin Anára álbmotallaskuvllas (Inarin opisto). Jagi 1991 son lei Oulunsalo-bláđi váldodoaimmaheaddjin. Son doaimmai maid freelancer -doaimmaheaddjin ovdalgo máhcai universitehtii.

Goabbage váhnen váikuhii sakka dasa, ahte Veli-Pekkas šattai mii sus šattai. Su áhčči Teuvo Lehtola lei čeahpes muitaleaddji ja anii boares dieđu árvvus, eandalii báikkálaš dieđu; nappo son álggahiige diehtogirječállin, go bázii ealáhahkii. Eatnis ja eará boares fulkkiidis, omd. Máret-siesá (Vuomajoki), muitalusaid bokte Veli-Pekka oahpai dovdat iezas soga historjjá ja olbmuid. Son čálligođiige vuosttas girjjis Saamelainen evakko - rauhan kansa sodan jaloissa, go háliidii diehtit mii duođai su fulkkiide ja oahpes olbmuide dáhpáhuvai eváhko áigge. Son dutkai maiddái árkiivvagálduid ja buot materiála, mii sámiid soahtevásáhusain lei čállojuvvon..

Saamelainen evakko, man goasttidii City-Sámit rs, Lehtola almmustahtii 1994, seamma jagi  go sus almmustuvai maid eallingeardi K. M. Walleniusas (goastideaddji: Kustannus-Pohjoinen), mas bođii maid su lisensiáhtabargu. Doavttirin Lehtola nákkáhalai 1997 girjjiinis Rajamaan identiteetti. Seamma jagi son almmuhii maid guokte eará girjji, Sámi radio historihkká ja Saamelaiset - historia, yhteiskunta, taide -nammasaš girji.

Aiddo nákkáhallan doavttir válljejuvvui sámi ja eará davvi guovlluid kultuvrraid ja historjjá badjeassisteantta virgái 1998 (-2003) Oulu universitehtii. Virgi rievddai 2004 sámiid kultuvrra professora mearreáigásaš virgin ja jagi maŋŋá šattai virgin. Son lea mátkkoštan olu barggu dihtii, muhto maid astoáiggistis son lea áŋgirit johtán earet eará Eurohpás ja maid Amerihká nannámis.

Kuva: Teuvo Lehtola



 

 

Entiset elävät meissä

Saamelaisten historiaa tulkitaan usein kolonialismin termein, mutta voiko siitä puhua myös muuten kuin alistamisen valossa?

BOTNIA-PALKINNON VOITTAJA 2022!

Lue lisää...

Kuin kirjan sankariksi luotu

Kirjailija kertoo ukistaan Heimo Lehtolasta, inarilaisesta arjen sankarista, jota 1900-luvun poikkeusajat viskoivat eri suuntiin.

Lue lisää… 

Saamelaiset suomalaiset

Suurteos Saamelaiset suomalaiset - kohtaamisia 1896 - 1963 (SKS)

Kanava-palkinnon ehdokkaana. Vuoden tiedekirja -kunniamaininta, lue perustelut. Vuoden historiateos -kunniamaininta, ks. tiedote.

LUE TEOS...

Tunturin taika, korpien kirot

Vanhempi Lapin kirjallisuus 1901-1963

Lue lisää… 

Saamelaiset suomalaiset

Saamelaiskiista

Saamelaisten itsehallinnon kehittyminen on herättänyt vastustusta. Mistä kiistassa on kyse? Lue lisää…

Vuoden tiedekirja -ehdokas ks. tiedote. Kanava-palkinnon ehdokkaana. Ks. plakaatti.

LUE TEOS...

Wallenius

Wallenius kirjailijakenraali K. M. Walleniuksen elämä ja tuotanto (1994)

Toinen painos nettiversiona!

LUE LISÄÄ...

 

© Copyright Veli-Pekka Lehtola 2025  

Lea Virolainen & Lucci